Programm
| 9.30 – 10.00 | Kogunemine ja hommikukohv |
| 10.00 – 10.05 | Päeva avamine. Heiki Sibul, Eesti Interneti Sihtasutuse juhataja |
| 10.05 – 11.25 | I Digitaalne jalajälg ja kliima soojenemine. Mida?! Jätkusuutlikkus on kodu- ja kaugtöö, vähem lähetusi, et olla keskkonnasäästlikum. Aktuaalne viiruse paanika näitab, et koolid on vabarežiimil, koduõppel. Aga, kas me jõuame tagasi koopasse? Kuidas muutub maailm kui tehnoloogia viib meid Pariisi, virtuaalsesse päris Pariisi, sest lendamine, autoga sõitmine muutub taunitavaks? Kuidas muutuvad inimsuhted, tööjõuturg? Teiselt poolt on tõstatunud digitaalse jalajälje ja keskkonnasäästlikkuse teema, mõni aeg tagasi tundus see kosmos. Nüüd kihab teemast suur hulk "interneti" valdkonna rahvusvahelisest kogukonnast, räägitakse sellest, et meie digitaalne jalajälg mõjutab kliima soojenemist. Kuidas? Omavahel esmapilgul kaks vasturääkivat vaatenurka. Ühelt poolt digitaliseerumine aitab, teiselt poolt suurendame sellega ju digitaalset jälge. Vastustustundlik Interneti kasutamine viisil, kus teadlikult vähendamine oma digitaalse jalajälje mõju looduskeskkonnale ei ole buzzword!? |
| 11.30 – 12.45 |
II Internet pidi olema vaba ja piirideta. Aga Hiina internet? Vaba on illusioon või tegelikkus? Tänapäeval on nii tehnoloogiahiidude kui riikide tegevuse mõju interneti arengule viinud sinna, kus saame rääkida juba Venemaa, Hiina internetist ja tehnoloogiahiidude internetist (nt Facebook Zero). Kas ühel hetkel saame rääkida ka Euroopa või Eesti Internetist? Saan kustutada oma andmed Googlest, Facebookist, "Euroopa Internetist"? Kuhu interneti fragmenteerumine meid viib ning kuidas see mõjutab meie jaoks nii olulist meediumit? Kogukonnaühiskond Facebookis suukorvistab. Inimesed kommenteerivad, teised teavitavad, et "postitus on jama" ja Facebook blokeerib inimese 1-2 kuuks. Digitaalne üksteisele ärategemine! |
| 12.45 – 13.15 | Lõunapaus |
| 13.15 – 14.45 | III Riigi kratt teab, millal ma tõenäoliselt töötuks jään! Kui kaugele võib riik kodaniku andmetega minna? Kratt arvutab sinu haridustaseme ja senise töökogemuse põhjal välja milline on sinu töötuks jäämise risk ning riik hakkab sind müksama, et Sa osaleks koolitustel või ümberõppes. Kas see on OK? Kas riik võiks või lausa peaks ütlema, et sa ei tohiks suitsetada, sest sul on kõrgenenud risk saada mingi haigus? Kellele langeb vastutus teenuse pakkumise eest? Praegu on kodaniku enda vastutus teenused üles leida, proaktiivse teenuse puhul tekib suurem vastutus riigil. |
| 14.45 - 14.50 | Muljed & lõpusõnad |